Liigu edasi põhisisu juurde

Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. 

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.

Tableau embed – Kasvuhoonegaasideheitkogused
  • Kliimamuutuste aeglustamiseks on vajalik oluliselt vähendada KHG heidet. 2019. aastal algatatud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. 2021. aastal vastu võetud Euroopa kliimamäärus muudab selle kokkuleppe õiguslikult siduvaks. Kliimamäärus seab eesmärgiks ka ühtlase liikumise kliimaneutraalsuse suunas, vähendades 2030. aastaks KHG netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

  • Pakett „Eesmärk 55“  õigusaktidega kehtestas Euroopa Liit meetmed, mida on vaja võtta heitkoguste vähendamiseks. Need meetmed on näiteks: taastuvenergia edendamine, energiatõhususe parandamine, CO2 eemaldamise parandamine, transpordi keskkonnasõbralikmaks muutmine. 

  • Eesti on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel liikunud õiges suunas – alates 1990. aastast on riigi netoheite vähenemine üks kõrgemaid vähenemise tasemeid Euroopa Liidus. 

  • Euroopa Liidu KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem tagab, et tööstused, elektrijaamad ja teised suure KHG heitkogusega käitised püsiksid seatud normide piires ning vähendaksid heitkoguseid aasta-aastalt. Rohkem teavet heitkogustega kauplemise süsteemist leiab Kliimaministeeriumi veebilehelt ja Keskkonnaameti veebilehelt.

Märksõnad: kasvuhoonegaasid, kliimamuutus, netoheide
Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026